Naeru tuhat palet

Rõõmus meel on rikkus, mis aitab üle ka suurtest eluraskustest. Huumorimeel on looduse poolt kaasa antud ja on sangviinikute pärusmaa. Koleerik võib kogemata “tappa” oma naljaga nii enda kui teised, paneb või maja põlema naljaviluks. Flegmaatikule jõuab räägitud anekdoot kohale alles nädal aega hiljem ja ta ise ei suuda üldse head nalja teha. Melanhoolik võtab iga nalja isiklikult, solvub ega andesta. Puhtaid temperamenditüüpe on aga õnneks vähe, nii et enamasti saavad inimesed ikka naljast aru, isegi kui ise head nalja teha ei oska. Enamasti on just hea huumorisoonega inimesed need, kes ka enda üle meelsasti naeravad ja elust enesest igasugust koomikat tähele panevad. Väikesed eluapsud ongi sageli tragikoomilised. Oma seesmisest rikkusest teadlik olev isiksus suudab ka ilma suurema välise põhjuseta elust rõõmu tunda.




Vali naer toob tervise, sest laiendab kapillaare, parandab rakkude vere- ja hapnikuvahetust, elavdab ainevahetust ja biokeemilisi protsesse, muudab vere kvaliteetsemaks. Naer paneb vahelihase üles-alla vappuma ning muudab sellega ka südame- ja seedetegevuse erksamaks.

Naerda on õigus kõige üle, mis on naljakas, aga haiget teha oma naeruga teistele ei tohiks. Igasugused positiivsed emotsioonid mõjuvad psüühikale tervislikult ja lõbus naer ühendab inimesi. Rohkem meeldib inimestel naerda muidugi teiste üle ja eriti nende üle, keda hetkel kohal ei ole, kuigi moraalset õigust ja õigustust sellele pole. Mõnikord ollakse nõus naerma isegi lamedate naljade üle, kui tegijaks on autoriteet või prominent. Peaasi on, et need ennast ei puudutaks. Pahatahtlik nali võib väga sügavalt haavata.




Naeru põhjused võivad olla erinevad. Naer rõõmuavaldusena on positiivne väljendus igas mõttes. Sama tähendusega on ka naer kui vastus teiste inimeste naerule või naeratusele. Kui keegi naeratab siiralt ja südamest, on raske talle mitte samaga vastata. Naer võib avalduda ka meeldivate ja rõõmsate objektide nägemisest. Lapsi ajavad naerma kõdistamine ja meeldivad üllatused, aga nad naeravad ka ilma erilise põhjuseta palju. Naerda võib ka narritamisest või õrritamisest ja kui need pole pahatahtlikud ega õelad, võib neil olla ka positiivne mõju. Anekdoodi peale on kombeks ikka naerda, aga mõnikord võib see olla sunnitud naer, sest häid anekdoodirääkijaid ei ole kuigi palju. Naljategija on kõige naljakam siis, kui ta ise suudab tõsiseks jääda. Teiste naermaajamine on mõnel “veres”, sest hea huumoritaju on kaasasündinud omadus, seda ei saa õppida. Hea nali päästab sageli isegi karistusest eksimuste puhul. Kes suudaks pahandada rõõmsa inimese peale. Ka toredad kordaminekud võivad naerma ajada ja hea tuju tekitada. Seltskondlikud mängud on lõbusad ja enamasti ajavad naerma nii osavõtjaid kui ka pealtvaatajaid. Vahel võib naerma ajada ka mõni juhuslik kokkusattumus. Naer aitab üle saada vahel isegi piinlikkuse- või ebamugavustundest. Naer on hea kaitse solvangute vastu, sest muudab solvaja relvituks.




Aga naerul on ka teine pool. Mõnikord võib olla see nutu aseaine. Afektiseisundis inimene võib hoopis hüsteeriliselt naerma hakata. See võib olla ka mask, mille taha on hea peita oma tegelikke emotsioone. Selle taha võib peita nii kurbust, pettumust ja isegi pahatahtlikkust või kättemaksuhimu. On ka iroonilist, teisi alandavat, põlastavat või kahjurõõmsat naeru. Hoopis isemoodi on hullumeelse inimese naer. Inimestele ei meeldi, kui nende üle naerdakse, enamik peab seda solvavaks või alandavaks. Kardetakse ka seda, et teised märkavad vähest huumorimeelt või selle puudumist. Nii naerdakse sageli ka selliste naljade üle, mis naljakad polegi või millest aru ei saada. Inimene, kes laseb pidevalt enda üle naerda, võib jäädagi madala enesehinnanguga.




Sageli tõstetakse enesehinnangut just teiste arvelt. Huumor ja satiir on erineva tähendusega. Satiir on hävitav naermine kõrgemalt positsioonilt ja selle õelam vorm on sarkasm. Huumor on lõbus, heatahtlik ja kaasatundlik. Huumorile vastatakse huumoriga, selles puudub agressiivsus ja enamasti naerdakse vastu. Kellel puudub huumorimeel, need solvuvad või hakkavad viha kandma. Kui inimene on loomult agressiivne, aga tal puudub huumorisoon, siis ei pruugi tema arvel naljategemine kuigi hästi lõppeda. Terve huumor on alati kasuks, eriti kui inimesed oskavad ka iseenda üle naerda. Nalja võib heita ka üksteise üle, aga tingimusel, et ollakse intellektuaalselt ja ka positsioonilt võrdsed. Siis saadakse naljast ühtmoodi aru ja naljatamine on nagu malemäng – igati positiivne, mahlakas, lõbus. Kui kõik naudivad, siis ei pane keegi pahaks isegi mitte riuklikke nalju.




Vanemad heidavad sageli nalja laste üle ja laps hakkab huumorist aru saama üsna varakult. Nalja mõistma hakkavad lapsed umbes 3-4 aastaselt, aga irooniat ja sarkasmi alles 6 aastaselt või veel hiljem. Nali on kasvatuses parem vahend kui käsud, keelud ja kurjustamine. Nooremad lapsed ei oska vanematele naljadega vastata, aga pisut vanemad lapsed oskavad ka vastu tögada. Hästi toimivas peres see suhteid ei halvenda, pigem rikastab. Kui peres on levinud mudel, et vanemad viskavad nalja oma suuremate laste üle ja nemad omakorda nooremate üle, siis peaksid naljad olema ikka heatahtlikud. Kui keegi tõsiselt solvub, pole see enam hea nali. Elujaatav huumor on aga elus ikka ja alati abiks.




Tõsised ja väärikad inimesed püüavad mitte anda põhjust enda üle naermiseks, aga mõnikord võib ka ülemäärane ja pingutatud väärikus olla naljakas või isegi naeruväärne. Eestlasele ei ole südamest tulev naer eriti omane, eluvaade kipub pigem tõsine olema. Vanasõnadeski on peateemaks murelikkus: ära hõiska enne õhtut; pill tuleb pika ilu peale; naer tuleb nuttes koju jne. Ei kipu pärale jõudma, et just vaba ja vahetu tundeelu ja rõõmsameelne suhtlemine aitavad eluprobleeme lahendada ja raskustest võitu saada. See aitab ka pingeid maandada ja tõstab toonust. Naerma võib ajada nii raamat, film, koomiks, mis iganes. Naeruvaesed inimtüübid on enamasti madala eluenergiaga, kurvameelsed, kompleksidega, sünged, isegi kurjad, aga sageli perfektsed muudes eluvaldkondades. Puudu jääb vaid elurõõmust, eneseusaldusest, eluenergiast. Naer ei näita rumalust ega kergemeelsust ja lõbusad inimesed ei ole laisemad töötajad. Enamasti on huumorisoonega inimesed loovamad ja kindlasti on nad paindlikumad ning koostöövõimelisemad.

Naermine näitab, et tuntakse end hästi teiste hulgas. Seda teavad ja arvestavad nii kutselised pangadirektorid, head müügimehed kui karismaatilised poliitikud, aga ka noortekampade juhid. Kui ei lubata seltskonnas endale mitte kunagi häälekat naeru, on põhjused sageli lapsepõlves, eriti mõjutavad enne 8-ndat eluaastat toimunud negatiivsed elukogemused.




Huumorimeel on tugevam vaimselt arenenud inimestel. Kui see ei toetu kõrgele eetilisele tasemele, on tegemist künismi, labasuse, jämeduse või skepsisega. Huumoriga paneb inimene maksma oma tegeliku tugevuse. Enamasti on inimese elusündmused kuskil komöödia ja tragöödia piirimail. Inimesest endast sõltub, kumba ta eelistab. Isegi naeratamine mõjub tervisele hästi, sest tõstab näolihaste toonust, tekitab meeldivaid mõtteid ja tundeid nii naeratuse andjale kui saajale. Enamasti alati naeratatakse ka vastu.

NB! Kasulik mõju on siiski vaid siiral naeratusel ja südamest tuleval naerul. Sunnitud naerul või naeratusel võib olla ka vastupidine efekt.





Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.


Kuuhoroskoop (päevade lõikes)


Sünnihoroskoop + horoskoop mehele


Elukoha horoskoop


Seinakell: lilled


Päikesepüüdja: elu puu, kuu, liblikas (3 tk)


Taro kaardid: The Witches


Tööriistakomplekt: 256-osaline


Kausid (4 tk) (11 cm)


Kaelakee: fluoriit


Skulptuur: kassid


Päikesepüüdja


Näorull: tiigrisilm



NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.

Seotud postitused